Kreeka jaoks pakkumine laual

Ettepanek valmis pärast IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni juhtide esmaspäevast nõupidamist Berliinis koos Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhtidega. Kriisi lahendamiseks pole poliitilises hierarhias enam kõrgemale minna. 

Tsipras kohtub täna Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Kreeditoride ettepanekut ei nimetata ultimaatumiks, kuid erilist läbirääkimisruumi Tsiprasel ei ole. Ilma välisabita ei suuda Kreeka juunikuiseid ja järgnevaid võlakohustusi täita. Kreeka vasakradikaalsel valitsusel tuleb osast valijatele antud lubadustest taganeda, et riik rahaliidust välja ei kukuks.

„Vajadus kokkuleppe järele on nii suur pärast nii pikale veninud likviidsuspõuda, et üldine kergendustunne kaalub tõenäoliselt üles kompromissi hinna,“ ütles agentuurile Bloomberg Ateena ülikooli Euroopa poliitika- ja majandusprofessor George Pagoulatos. Samas ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem alles eile, et osapooled on kokkuleppest veel kaugel.

Tsipras omakorda teatas eile, et Kreeka läheb Brüsselisse oma plaaniga. Siiani tehtud vigu ei või tema sõnul korrata, see läbirääkimisele ei kuulu.

Agentuuri Bloomberg andmeil on Kreeka plaan 47 lehekülge pikk ning ühe peamise vaidluskoha kohta – kui suur peaks olema Kreeka eelarveülejääk, kui laenude teenindamise kulud arvestamata jätta – on Kreeka ettepanek selleks aastaks 0,8%. Tuleval aastal kerkiks see 1,5%-le. Kreeka kreeditoride ettepanekus on nõudmine pealpool 3% piiri, kirjutas Financial Times.

Lehe andmeil sihitakse selleks reedeks siiski vähemalt poliitilist kokkulepet. Samas on paljudTsiprase Syriza partei liikmed hoiatanud, et ei kavatse euroala ultimaatumitele alluda.

Praegu Kreekaga käivad kõnelused puudutavad vaid juunis lõppevat abipaketti. Samas on ilmne, et mingil moel vajab Kreeka välisabi ka sealt edasi.